Ehk, et kui mitu Vana Tallinnat on vaja, et jõuda rongiga Euroopast Aasiasse? Õige vastus on 2! Aga sellest hiljemalt.
Ühesõnaga, oli aeg rongile astuda. Heakene küll, kompsud kokku ja punuma. Ka seekord läks hästi ja olime vagunis kohe peale vedurit. Natukene kõmpimist ja tehtud. Astusime rongi. Üsna soe oli seal, kuskil 35 kraadi. Meie kohad olid kohe peale vagunisaatja elamist (kohe nö sissepääsu juures).Natukene pusimist ja tegime tutvust oma platskaardi kaaslastega. Me Markoga olime mõlemad ülemisel korrusel, minu all oli üks aholl, keda pidasin alguses Neenetsiks või midagi sellist. Tuli välja, et ta on hoopis Tõva Autonoomse Vabariigi kodanik ja sõidab sõjaväest koju. Marko all oli selline 8 aastane poiss oma emaga (emal küll oli järgmises vahes aga ta oli enamus aja siiski oma poja juures, mis meile muidugi meeldis :D ). Poiss oli igavesti asjalik ja tark oma vanuse kohta ja noh.. ema oli tal päris kenake, silm puhkas. Aja jooksul saime ka temaga lähemalt tuttavaks ja tuli välja, et tegu on Novobirskist pärit naisega elab praegu Ukrainas ja oli hetkel teel külla vanematele. Naine oli umbes meie vanune ja üsna kenake.
Vagusaatjaid oli kaks. Öine vagunisaatja oli selline täitsa nitševoo, enamvähem välimusega selline kõhna tumeda peaga 30ndates naine. Päevane vagusaatja oli selline vähe matsakam 40ndates tumedapäine proua, kes kandis võrksukki (ja tal oli neil mitu paari!). Päevane dešurnaja oli korralikult käre tädi. Sain teisel päeval ka nagu tuppa sittunud kass kui loputasime kipitoki veega oma tassi puhtaks. Assa mait, täitsa piinlik oli peale kerget peapeaksu:D. Öine oli täitsa sõbralik ja me ka tutvusime temaga tiba lähemalt aga sellest hiljem.
Heakene küll, tutvus tehtud pakkisime asjad paikka ja ajasime tiba juttu. Kuna vaguni temperatuur oli keskmiselt 30-32 kraadi otsustasime kolida sissepääsu juures oleva kuuma vee samovaari juurde ning keerasime lahti ka väikese vene viinakese. Ajasime juttu, uurisime Lonely Planetit ja lasime soojal viinakoksil hea maitsta. Kuna all oli juba paar õlut siis väga palju seda koksipoissi maitsta ei jõudnud, minul tuli mingi hetk väsimus peale ja keerasin kotile ära. Väga mugav seal üleval polnud aga käis küll. Väsinud keha ei piparda magamisasemega. Nii lõppes meie Moskvapäev.
Teisel hommikul ärkasime kuskil 10-11 ajal kuskil, telefoni kella väga uskuda ei saanud kuna mingist hetkest alates oli tema juba Krasnojarski järgi ajatsooni endale sättinud (GMT+08). Ärkasime, märkasime ja torkasime. Algab päev.... võiks laulda aga siiski parem mitte (kuna minu lauluanne on teada siis ei hakanud riskima rahvusvahelise intsidendiga). Hommikukohv, väike kiirtoidu pudru ja enamvähem algas elu. Lobisesime vahepeal oma platskaardikaaslasest naisega, uurisime elu ka Aholli käest. Marko läks vahepeal restoranvagunisse telefoni laadima (millegipärast meie juures rasetka ei töödanud vahepeal) ja õlut jooma.
Oli teine kadunud tervelt 2 tundi, tuli tagasi kergelt õllesena (2 õlut :D ), nagu ta ise ütles, aku täis ja ise ka täis.
Natukene und ja õhtu jõudis kätta. Sõime jälle ja vahtisime niisama, vahepeal platskaardikaaslannaga tõtt, vahepeal niisama. Õhtul siis mõtlesime, et paneks natukene kärakat ka. Kohe ju jõuame Aasiasse ja see tasub tähistamist. Võtsime ette pooleli jäänud viinapoisi koos ananassi mahlaga (tundus rohkem õuna mahlana), Tegin esimest koksi kui öine dešurnaja mööda jalutas ja muigas, et nohh sex on the biitš jah. Hea küll, vähemalt ei pahandanud ta selle peale, et me seal napsitame. Arutasime Markoga ilmaasju ja trimpasime esimest pooliku lõppu ja kui see otsa sai haarasime teise pooliku ka manu. Mingi hetk sai viin otsa ja võtsime viimase õlle ette mis Moskva varudest alles oli. See paaki lastud tekkis kaunis idee, et võtame siis teise Vanaka ka ära. Heakene küll, seks ajaks oli dešurnaja (öine, see vähe kenam) juba ka meiega sõber ja käis juttu ajamas. Lõimusime korralikult ikka! Andsime vanakat ka talle maitsta (kuna ta tööl oli siis ta rohkem kui ühte lonksu võtma ei hakanud). Seepeale tehti meile tasuta kohv ja värki ja oldi veel sõbralikumad. Vestlesime seal pikalt laialt erinevatel teemadel. Preili kutsus meid ka Abakhani (rong oli Moskva-Abakhan), et kui seikleme siis neil on seal ilusad kuurortid, jne. Marko väsis mingi hetk ära ja läks magama. Minul veel jaksu oli, vanakas oli küll otsas aga jutt jooksis heasti.
Sain teada igasugu teemasid rongide kohta, mida mingid koefitsendid jne tähendavad, jne. Enne Jekaterinburgi lubati mulle näidata ka mälestusmärki (sealt kust lõppeb Euroopa ja algab Aasi on püstitatud selle tähistamiseks mingid asjad). Kahjuks rongi aknast seda me ei näinud, kas olime liiga vara või liiga hilja aknast välja kaemas dešurnajaga. Heakene küll, ka mul on piirid ja peale Jekateringburgi väsisin ikka päris ära (kell oli äkki mingi 4-5 hommikul?). Keerasin magama ära.
Ärkasin oma telefoni järgi mingi 1 ajal (palju kohalik oli ei tea, eks ta 11-12 oli). Tunda oli, et eelmine õhtu oli kergelt kärakat võetud. Vanakas pole ka just lihtne asi. Samas tervis tundus päris okei, väike kohv, söök ja vesi ning eluvaim tuli sisse. Kustud-pestud kammitud otsustasime minna Markoga restoranvagunisse enese akusid laadima, ehk õllekest rüüpama. Plaan oli nii, et teeme 1 õlle mõlemad. Noh.. ühest sai 3 näkku, samas õlle hind väga meeletu polnud, 100 rubleikinit putõõlok (putkades ja poodides on see õlu 45 rutsi).
Restoranvagun väga mingit muljet ei jätnud.. vagun nagu vagun ikka, toolid ja jutud, mingi baarilett ja telekad nurgas (imeväikesed ja näitasid minuarust piratud filme (kinost filmitud kaameraga :D ). Kasutasin juhust ja kasutasin ja tualetti.. see oli täitsa korralik ja puhas (personali tualett, iga mats sinna karule ei saanud).
Peale kolme õlut olime päris muhedad juba ja otsustasime kokkuhoidlikud olla ja vagunisse tagasi minna. Ära olime vast 2 tundi vms. Keerasime veidikeseks mõlemad magama. Peale kahte tundi und ärgates oli siis selle päeva teine õrn pohmakas, tehtud! Õhtu jätkudes ajasime juttu nii Aholli kui ka meie preiliga (panime talle Markoga hüüdnimeks meie preili). Plätrasime maast ja ilmast ühesõnaga.
Kuna joogiks oli ainult Vanakas siis otsutasime Markoga, et seda jooma ei hakka, pole mõtet, varajane ärkamine ka ees ootamas.
Ega me öösel suurt sittagi magada ei saanud. Tunnikese võibolla kokku. Kuna see madratsivärk seal eriti pehme pole siis kolmandaks ööks olid mõlemad küljed suhteliselt haiged ja üsna ebameeldiv oli seal lebotada. Vahelduva eduga töllasime ringi ja lebotasime, vestlesime maast ja ilmast. Ja siis saabus kaua oodatud Novosibirsk, kohaliku aja järgi 5:30.
Saime rongist maha, jätsime "meie preiliga" ja Aholliga hüvasti ja trampisime vaikselt mööda Magistralnaja šošeed ooperiteatri poole (seoses ühe teise üritusega olen natukene uurinud Novosobirski kaarti ja tean kus mõned asjad siin asuvad). Ilus karske hommik. Tõusev Siberi päike, tänavad kastemärjad, sirelid õitsevad, õunapuud õitsemas.. mis sa hind ikka tahad. Õhk värske ja mõnus.
Mäletasin, et ooperiteatri tagant sai õige trammi peale (miks taksoga sõita kui saab trammiga odavamalt!).
Trampisime trammipeatusse ja otsisime infotaflid, ei miskit. Ainuke info oli see, et see on trammipeatus!
Tuli päris mitu number 13-t. Mõtlesime, et ootame sutsu, äkki tuleb mingi teine number ka.. ei tulnud. Küsisin ühe papi käest üle veel korra ja sain sama info, et siit käib ainult number 13. Hea küll, järgmise trammi peale. Markol tekkis juba küsimus vahepeal, et kuidas need paar tuhat varuosa nimega tramm koos püsivad ja ühes suunas ka veel liiguvad? Arutasime ka minu ühe filosoofilise küsimuse üle, mis unetult öösel rongis tekkis. Kui kaua võtab aega, et rongi relss ära kuluks nii, et teda kasutada ei saa?
Trammipileti hinda on tõstetud kurat. Nüüd on 13 rutsi, röövlid kurat. Panime aga hotelli poole jugama. Sõitsime ühe peatuse liiga palju ja pidime tervelt paarsada meetrit tagasi vantsima, ai ai. Hotellis aga selgus, et kuna ma early checkinni ei panud kirja siis meie tuba pole veel valmis. Saame selle alles umbes 1 ajal. Heakene küll, saime vähemalt hommikusöögi ja kotid ära panna. Otsustasime suunduda kesklinna tagasi (paarkend minutit jala) ja teepealt õlut haarata putkast või poest. Tehtud tehtud. Pool 9 kohaliku järgi sai esimene õlu lahti nööbitud ja nii ta läks.
Vot takie dela u nas zdess v Sibje.
